Ainus, mis jääb, on BEAT
Tekst: Kristo Rajasaare

Ja kui ma suren, mis must alles jääb?
Ja kui ma suren, mis must alles jääb?
Ja kui ma suren, mis must alles jääb?
Mis must alles jääb?
Ainus, mis jääb, on BEAT

Kristo Kotkas – klahvpillid

 

Lahkumine
Tekst: Aleksander Tamberg, Kristo Rajasaare

Kui lahkus järjekordne lend me asutusest väiksest
(järjekordne lend me asutusest)
See lend ei olnud arvult suur, vaid koosnes ainsast mehest
(polnud arvult suur me asutusel)
Kuid kaotus oli küllalt suur
Sest lahkus mu parim sõber
Kuid kaotus oli küllalt suur
See pilk jääb mul meelde kauaks
Siis kallist rahu lausus ta, kui mind trepil kätles
(kui mind trepil kätles)
Veel tummalt hetk mind silmitses, see pilk jääb kauaks meelde
(pilk jääb kauaks meelde)
Kuid kaotus oli küllalt suur
Sest lahkus mu parim sõber
Kuid kaotus oli küllalt suur
See pilk jääb mul meelde kauaks
Napp nädal ja kallad olid haual
Ja kallad olid haual
Me asutuse poolt

 

Õieaeg
Tekst: Aleksander Tamberg

Üks veetlev olevus kord mul ühe õie annetas
Õrn’ rukkilille õie mul rinda asetas
Kui tänutundest teda seal kallistades embasin
Õrn rukkilill mu rinnal siis kannatada sai
Õrn rukkilill mu rinnal siis kannatada sai
Ja pärast närbununa seal püsima siis jäi
Kui kinkijale kurtsin, et närtsin’d rukkilill
Nii hellal käel ta õie siis jälle kõrvaldas
Õieaeg tal oli üürike
Õieaeg tal oli kurb
Õieaeg tal oli üürike
Just puhken’d elule ja juba surm

 

Lydia Koidula haud
Tekst: Lauri Kettunen

Kokku on korjat’ sinu pleekinud luud muremullast
Kuhu nad matsid sind kord, murtud tiib’ega lind
Laulsid ju oma rahvale viimsegi palve
Et oma maa rüpes lõppeda võiks sinu lend
Kus oli mu isamaa? Kas kõlas haualgi see?
Ütle, Lydia Koidula haud!
Nüüd on täidet’ su soov, Emajõe ilus ööbik
Hingad armsal maal, kus ema hällitas sind
Pole suuremat hiilgust ja au pärast surma
Kui see, millega on püütud katta su põrm
Kus oli mu isamaa? Kas kõlas haualgi see?
Ütle, Lydia Koidula haud!
On püha paik kalmumäel, kuhu rändavad mõtted
Rändavad lille’ga niisutet’ pisaraist
Lydia Koidula, kosta kui lastele hauast
Lootus ei ole murtud tiib’ega lind
Kus oli mu isamaa? Kas kõlas haualgi see?
Ütle, Lydia Koidula haud!

Ank – laul
Vambola Krigul – torukellad

 

Mis must saab
Tekst: Doris Kareva

Su mindud tee jäi minu sisse
See tume mets ja jahtun’d maa
Ma tulen taas su sammudesse
Ja ma ei tea, mis minust saab
Ma ei tea, mis must saab

Mihkel Peäske, Peeter Malkov – flöödid
Kristo Kotkas – klahvpillid

 

Traagika
Tekst: Aleksander Tamberg

Läks mees täis elujõudu
Ja parimates aastates
Siht selge tal oli minna
Et õhtul näha armsamat
Traagika
Siht selge tal oli minna
Et õhtul näha armsamat
Ei kohale ta iial jõudnud
Ta hukkus ja õnnetult
Traagika

Mihkel Peäske, Peeter Malkov – flöödid
Peeter Karo, Kirsto Otter – trummid

 

Seitse
Tekst: Kristo Rajasaare

Veri keeb, pöörleb pea kui tuulik
Mets mühiseb, kägu kukub raal
Mets mühiseb, kägu kukub raal
Mets mühiseb, kägu kukub raal
Vaikus tapab kõik, mis huulilt
Viimase, mis loetud saab
Viimase, mis loetud saab
Mets mühiseb, kägu kukub raal
Kaks näitavad tuld, kaks näitavad tuld
Kaks näitavad tuld, neli teevad aset
On mets ja seitse meest
Kuus kütti ja üks ohver
Kuus kütti
Kuus tapjat ja üks laip
Kaks näitavad tuld
Neli teevad aset
Su voodi on muld

Tolik – bändžo, resonaatorkitarr

 

Seanss
Tekst: Kosmikud

Mu varbad on soojad
Mu tallaalused on soojad
Mu Achilleuse kõõlused on soojad
Mu sääremarjad on soojad
Mu reite välisküljed on soojad
Mu reite siseküljed on soojad
Mu niuded on soojad
Ja mu kube on soe
Mu sõrmeotsad on soojad
Mu peopesad on sooja kihelust täis
Mu käsivarred on soojad
(soojus levib küünarnukkideni)
Mu käed on soojad
Mu keha on üleni soe
Ma oleksin nagu soojas vannis
Ja mu päikesepõimik on soe

Kristo Kotkas – klahvpillid

 

Meister
Tekst: Aleksander Vana

Mul kõrvus kohiseb
Ja hingata on valus
See meister oli aferist
Kes mind õpetas
Nüüd ülalt vaatan oma keha
Ei sinna tagasi ma saa
Kui lihtne valla päästa hing
Vaid sültjas torso vastu vahib maalt
Alla tahan ma
Ma tunnen küll, et hing on vaba
Kuid keha nõuab enamat
Alla tahan ma
Sest käpardlikust meistrist
Sest värdjast õpetajast, lollakast
Ma kuulda midagi ei taha
Ja tahaks taevast lihtsalt maha
Alla tahan ma

Eva Püssa, Liina Vahtrik – laul

 

Valss
Tekst: Debora Vaarandi

Kalle-Mauno Vana – laul
Eva Püssa, Liina Vahtrik – laul

 
Tagasi
Myspace Kontakt